Teisipäeva õhtu
Minu tööpäev pärast laste uinakut läks üsna ruttu. Me mängisime ja tegime õhtusööki kõik koos, Graeme aitas segada ja Evie vett pealt ära valada, nii tore oli. Nad tõsiselt armastavad kokkamist, eriti põnev nende jaoks on näha, kuidas mingi asi valmis saab – näiteks orzo/nuudlid/makaronid, mis paisuvad suureks. Pärast oli hea tuju, kõht täis ning kui Adam koju tuli, olid lapsed ikka väga hoos. Mind ka ära ei lastud, mängisime jalgpalli, muidu palli, peitust ja mingi hetk olime kohe ikka 10 minutit peidus ja Adam ei tulnud ega tulnud. Üles ka ei leidnud teda. Läksime Graeme tuppa ja istusime vaikselt seal, järsku hüppas Adam sisse ja karjus boooooo nii kõvasti, et isegi mina ehmatasin ja pistsin röökima. Tal muidugi nalja nabani. Haha.
Pärast seda ehmatust mulle aitas mängust ja natukene surus tegelikult aeg ka peale. Seega, Adam haaras lapsed ja nad läksid kuskile ning mina panin riidesse ja läksin Fridaysse, kus kohtusime Jayga. Olime terve nädalavahetuse textinud ja lõpuks ühise vaba õhtu leidnud õhtusöögiks, minu valik oli koht (jee-jee, lemmik ju). Tegelikult tahtsin lihtsalt Caesari salatit ja see on seal üks parimaid terves linnas. Seega õhtu oli väga lõbus ja hariv, Jay oli Eestit googeldanud ja uuris fakte ja niisama Eesti elu kohta. Mulle meeldib, kui inimene näitab huvi üles, isegi kui ta midagi ei tea, on see armas, kui tahab teada. Ennetades igasuguseid küsimusi Jay teemal (sest mulle saadetud küsimused kipuvad kogu aeg mu sõprade kohta olema), siis ta täitsa abielus olev noormees ja minu jaoks uus, aga huvitav tutvus ning ei ole midagi enamat kui sõprus. Ausalt ka, see on võimalik.
Kui kõht oli täis, läksin poodi jäätist ostma. Target on jäätisepoole pealt väga jama pood. Näiteks Meijeris on terve suur osakond jäätist täis, Targetis oli ainult kolm riiulit. See muidugi tegi otsustamise veel raskemaks. Lõpuks leidsin miskit, sõitsin koju, lapsed juba magasid ja maja vaikne. Ja minul on lõpuks ometi üks vaba õhtupoolik ja võimalus hommikul poole lõunani magada. Ohh kuidas ootasin juba.