|

Tagasi koolipingis

Kolmapäev oli vaba päev, see tähendas poole lõunani magamist ning siis üritasin küll asjalik olla, aga tegelikult olin ikkagi kella neljani pidžaamas teki all. Tundub, et mu Ameerika aasta jooksul saab kolmapäevast hoopis minu lemmikpäev, haha.

Mingi hetk läksin alla ja avastasin, et ma olen üksi kodus, mille peale ma siis süüa tegema hakkasin. Enne kui söök valmis sai, kuulsin juba naistehääli ja kui alla uuesti läksin, nägin, et Graeme ja 3 naist. Amee, Ashley (Amee õde) ja Rita (Amee ema). Kokkasid mingit asja seal, mina sõin oma toidu ära, läksin üles, panin riidesse ja jeehhuu- tagasi kooli!

Ma ootasin nii kaua seda, nii tühi tunne oli, kui ei olnud kord nädalas ühte kohustuslikku asja. Jõudsin kooli tänu vabale päevale ka rekordvara ning järjest tiksusid kõik klassikaaslased kohale. Kõik samad, kes esimeselgi kursusel. Selles mõttes oli väga hea. Kursus ise kiskus natuke raskeks. Veidi aitas kindlasti 7-8 nädalat puhkust, pidi meelde tuletama kõik asjad, aga selge on see, et keerulisemaks läheb. Otseselt hätta ei jäänud, aga õpetaja hakkas küll kaastundlikult ütlema, et ma mõtleks rahulikult selles keeles, mis mugavam on ja siis tõlgiks peas. Ühesõnaga, kolm tundi lõbusat aega.

Pärast kooli läksin lõpuks oma Subway võikule järgi, sellega on see häda, et kui isu tuleb peale, ei lähe see enne ära kui oled saanud. Kui koju jõudsin, 7 minutit enne kümmet, magasid kõik juba. Seega pidi vaikselt olema. Rääkisin Michaelaga juttu, vaatasin ära Saladused, sõin kõhu täis ja läksin ka magama.

Täna hommikul algas tööpäev kell seitse jälle. Olin erakordselt virk hommikul, ise ka ei uskunud, et kust see energia tuli. Lastega panime terve hommiku hullu, möllasime, mängisime, jooksime. Võinoh, suures osas nemad tegid seda, mina üritasin jälgida, et nad üksteist ära ei tapa. Lõunauinak venis mõlemal pikaks, Graemel ilmselt haiguse tõttu (jaaaaa, meil on jälle ninad nohused, mõlemal) ja Eviel lihtsalt varase ärkamise pärast. Üritasin täna talle seletada, et ta ei pea nii vara ärkama, et see, et teised liiguvad, ei tähenda, et tema peab ka ärkama. Kasu ilmselt ei olnud, aga üritasin vähemalt.

Pärast tööpäeva võtsin väikse puhkuse endale ja kuigi mõtlesin, et vajun kell kuus magama ära, läks lõpuks hoopis nii, et mängisin lastega allkorrusel ja rääkisime Adamiga juttu, sest Amee oli trennis. Kõik maailmaasjad rääkisime ära ja väga palju selliseid hetki oli ka, kus ma mõtlesin, jeeebusss mu teine isa on veel suurem Sherlock kui mu ema Eestis. Aga väga tore oli. Lõpuks aitasin lapsed magama panna ja tulin siis oma tuppa ise ka ära, et vara magama minna.

PS! Meil oli täna lumetorm. Väga normaalne.

Pildile ei jäänud hästi, aga no kogu täiega tuul oli sada meetrit sekundis ja lumi möllas

 Väike pidžaama photoshoot. Haha.
Ahjaa, tahtsin veel öelda, et paremal pool tulbas on märgitud “Lisaks,” kus siis saab Twitteri tweete uurida (seda küll ainult juhul, kui kutse saadate ja ma aktsepteerin, mõnel isiklikul põhjusel on need suletud), lisapildid Fotkis, iga kuu lõpus lisan terve kuu pildid (see küll hetkel kuidagi vahele jäänud, detsembri pildid on puudu, üritan kiirelt lisada) ning siis küsi formspringis, kus saate ise küsimusi küsida minult (seal vist ei pea kasutajat olema, aga võin ka eksida) ja viimaseks “Ameerikast tumblr,” kuhu ma panen erinevate toodete/asjade pilte-kommentaare, aga ka muid lühikesi asju, mida bloggerisse lisama ei hakka. Seega, võite neid ka jätkuvalt uurida.
Veidi muutsin veel blogikujundust, lisasin teised ameeriklased, kus on blogid teistest eestlastest, kes Ameerikas on ning teised blogid, mida ise igapäevaselt jälgin. 

Similar Posts

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *