Teisipäev, kolmapäev ja neljapäev. Allar endiselt siin.

Minu teisipäevane tööpäev hakkas erandkorras hommikul kella 7st. Amee lahkus nii vara, et teda ei näinudki, lapsed tulid kuskil kaheksa ajal alles alla. Sõime hommikust ja tsillisime niisama, midagi erilist ei toimunud. Rohkem selline laseme leiba luusse päev.

Pärast minu tööd läksime Allariga jooksma. Vaatasin korraks küll õue ja iroonitsesin, et ilmselt saame vihma, aga otsustasime minna. Muidugi samal hetkel kui pargini jõudsime, hakkaski vihma sadama. Ja mitte tibutama, vaid sadama. Padukat. Maa ja taeva vahet ei näinud. Hetkega läbimärg nagu dušši alt tulnud. Mitte, et see meie indu vähendanud oleks. Jooksime siis ikka ringi ära, mis tahtsime ja hetkel, mil kodutänavasse tagasi jõudsime, jäi vihm järgi. Kui maja ette jõudsime, tuli just Adam garaažist välja, ütles, et nad tulid meile järgi sõitma. Aahhhh, nii armas lihtsalt !

Kuna me siis olime läbimärjad, seisime tükk aega garaažis, väänasime riietest vett välja. Haha. No väga lõbus kogemus, ausõna. Polegi enne niimoodi padukaga jooksnud. Õnneks oli soe, kuskil 24 kraadi näitas, seega see vihm tuli ainult kasuks. Toas siis pesu, riided selga ja siis välja.

Käisime Krogeris shoppamas, sest Allaril sai sellest USA rämpstoidust kiirelt siiber ning läksime poodi normaalset toitu ostma. Noh, spagette ja juustu ja saia. Haha. Tüüpiline poissmehe söök, kohe näha, et otse ühikast tulnud. Poes käidud, läksime kinno, kus kohtusime Zuriga ja veidi aja pärast Elleniga. Läksime vaatama filmi “Pain is gain,” mis oli normaalne, mitte parim, aga täitsa hea film. Natuke liiga rõve minu jaoks. Film lõppes kesköö paiku, siis sõitsime koju ära ka ja magama.

Kolmapäev pidi algama alles kella 11se äratusega, ilmselgelt olin mina 8.25 üleval. Päris kuri enda peale. Veetsin siis aega Killuga skypedes, oli väga tore. Sain 11.30 ajal lapsed endale, tegime lõunasööki ja möllasime niisama, väga lõbus päev oli. Lõuna ajal, kui lapsed magasid, skypesin mina emaga, viisin eluga kurssi ning pärast tudumist oli Eviel tantsutund, kuhu ma ta viisin. Järgi ei pidanud minema. Nunnutasime Allari ja Graemega kodus.

Tuli istus mulle sülle ja viskas jalad laua peale. Eriline lebokunn

Allar meeldis talle ka

Pärast tööd võtsime veel õues päikest ja otsustasime tänase jooksmise (kuna ilm tundus jälle vihmane olevat, mida ta ka hiljem oli) asendada muu füüsilisega ja läksime bowlingusse. Allar töötas Eestis bowlingus, seega ta tundis juba vaikselt puudust sellest. Kutsusime Zuri ka, panime end valmis ja läksime siis Mason bowlingusse. Mängisime kaks mängu, teine juba oli siuke uimps, seega kuna meil Killuga on “workout-challenge,”  hakkasin mina siis hoopis aeroobikat seal tegema. Ilma naljata, ikka trepist üles, trepist alla, trepist üles trepist alla, vahepeal viskasin oma viskekorrad ka ära. Kui ära lõpetasin, avastasin, et 23 minutit olemas. Saigi esimene workout kirja. Jess!

Zuri läks koju, meie käisime veel frozen jogurtis, seekord siis proovis Allar ka seda süüa. Tegime nalja ja rääkisime juttu ning siis koju ära. Jälle üks päev otsas. Allariga kuidagi lähevad need päevad jube kiiresti.

Neljapäeva hommik algas jälle 6.30, see nädal ei ole mitte ühtegi vaba päeva ega mitte ühtegi vaba hommikut (kolmapäev oli küll hommik vaba, aga kuna see tavaliselt on vaba päev, siis sama hea, kui ei ole vaba hommikut). Ma vaikselt hakkan hulluma. See ärkamine ei ole minu jaoks.

Tööpäevas midagi erilist ei juhtunud, meil oli Eviega nii armas vestlus, aga sellest ma räägin kunagi pikemalt. Meil sai palju nalja, oli nunnusid hetki, Zuri helistas, et me võiks skype-kõne teha lastega, nii siis olime meie ühes arvutis ja nemad teises ja rääkisime veidikene juttu.

Lõuna ajal vajusin mina ära, magasin mõne tunni ning õhtul pärast tööd tegin ruttu koduse töö ära ning siis viisin Allari Zurile ja läksin ise kooli. Meil oli nii naljakas klass, et ma naersin kogu aeg ja Quintin tõi mulle küpsise. Ütles, et tahtis Bengalsi tuua, kui kuulis, et Margus Hunt on eestlane, aga ei leidnud Bengalsi küpsist, seega tõi mulle Redsi. Sport on sport, spordi üle kohut ei mõisteta. Haha. Järgmine nädal on viimane hispaania keel, ma nii nukker, mulle nii meeldis seal klassis. Vähemalt lõpp tuleb vahva.

Pärast kooli saime Allari ja Zuriga uuesti kokku ja kuna nemad käisid söömas, aga minul kõht tühi oli, ostsin subwayst süüa kaasa ja siis koju ära. Une-Mati juba silmas, seega ruttu ruttu magama.