Lõpetamised ja viimased päevad Eestis

Neljapäeval olin isa autojuht, mille raames käisin ära nii mõneski kohas ning lõpuks maandusin Magistrali, kus Killu töötab ja rääkisin temaga ka juttu. Lisaks käisin seal Chopsticksis söömas, sest kõht tegi ikka räiget lärmi. Kuna Triinu elab Magistrali kõrval, helistasin talle ja ta liitus minuga, seega meil oli mõnus aeg jutustamiseks. Hiljem sain veel Ülemiste tiiru teha, kust sain Zurile kingituse ning siis uuesti isale järgi ja Assakule.

Assakul tõmbasin korraks hinge ning siis uuesti linna, kohtusime Patrickus Triinuga ning meiega liitus hiljem ka Kelly. Saanud seal asjad söödud, lippasime sushit sööma, sest Kellyle ei andnud rahu, et mulle esimene kord ei maitsenud. Proovisime siis ühe korra veel. Pean tunnistama, et seekord oli jumala hea. Kelly teab, mis Kelly räägib ja söötis mulle parima pala ette. Väga väga maitsev. Õhtu oli ka väga meeldiv, täis nalja ja naeru.

Reedel tõotas tulla ilus ja kaunis päev, ilma kiirustamata.. Haha! Läksime kell 12 linna poole, jõudsime Ülemistesse pea pool tundi hiljem (jätkuvalt 6km), mina käisin silmaarstil, Egert käis sadamas. Egert tuli sadamast tagasi ka pool tundi, siis kihutasime Jürisse, kus toimus lõpetamine. Meie naabritüdruk Anneli lõpetas ning Egerti mingi bestikas Brandon ka. Anneli sai lille, Brandon õlle. Kes tuleb lillega, kes õllega.

Kui olime Jüris kõik ära õnnitlenud, võtsime ette veel ühe teekonna Mustamäele, et minu arvuti parandusest kätte saada. Saime ka selle käigu kenasti tehtud, läksime optimistlikult Viru tänavale lilli ostma. See siuke paras enesetapp, aga lilled me saime. Ja siis hakkasime koju minema. Ükskõik, mis suunda me vaatasime, autosid oli mustmiljon. Kell oli kolm. Kodus pidime olema pool neli. Tundus täiesti võimatu missioon. AGA, ärme unusta fakti, et mina olin roolis ja nii me 15.30 kodus olimegi. Jess!

Kodus ruttu asjad kokku ja Koeru poole. Alguses käisime veel Kapus, kus mu sugulased elavad ning siis läksime Koeru Keskkooli aktusele. Aktus oli mõnus, kestis vist veidi üle poole tunni või midagi sellist ning siis õnnitlemine, pildid ja lups koju tagasi. Ma kohe armastan neid koerukate lõpetamisi, sups-sups-sups ja tehtud. Ja saigi Kasparil see keskkool lõpetatud. Pärast oli meil veel Kapus suur pidu, pika laua ja maitsva toiduga.

vendade tugev käepigistus

kolm on seltskond

Geelika sääred ja boss Kregor

Minu nunnukad

fotograafi hea tabamus

kullake

Üks nendest sõprustest, mis iial ei lõppe

Üks mu lemmikutest paaridest

täitsa kained poisid

Mingi hetk käisime Geelikaga mu vanaema koju viimas ning siis viisime Harivaldi ka koju ja läksime ise Koeru peole. Jussil oli sünnipäev, sai 22, pakuti maitsvat sööki ja jooki ning nalja sai jälle kamaluga. Nägin ka Reenot, kes on mu lapsepõlvesõber, kuid kellega enam eriti tihti ei kohtu (mitte, et ma teiste eestlastega rohkem kohtuks) ning lisaks tutvusin veel mõne oma blogilugejaga. Koerus üldse tundus neid lugejaid palju olevat, tundsin ennast kohati nagu mingi kuulsus, kui mind teati, aga mina kedagi ei teadnud. Haha.

Harivald hullude naistega

ralliässad

Geelika pildistas Kuud, jube suur pidi olema

Liivi ja Reeno

Bobo ja Kadri, kes ka homme Eestimaa tolmu jalge alt pühivad

Juss ja sünnipäevakook

Eestlaste lemmikjook

Hästi normaalsed

Pärast keskööd läksime Geelikaga tagasi Kappu ning pidu jätkus kuni kella kolme-neljani hommikul. Hommikul ärgates oli tunne, et seda und ei olnud piisavalt, kohe üldse mitte. Lebotasime hoovis mitu tundi ning hakkasime siis Tallinna sõitma. Mina magasin terve tee.

Kodus panime plaanid paika, sõime soojasid juustusaiasid ning viisime siis Egertiga vanaema koju. Edasi läksime sadamasse (popp koht see sadam) ning siis Ülemistesse, kus ma tegin paar ostu, mida mul vaja oli. Ulmehinnad on Eestis, ausalt.. Ma ei saa aru, kuidas ma enne raatsisin oma riideid siit osta. Kui tiir tehtud, sõitsime koju, Egert läks maha, mina sõitsin Luigele, kus ma pool tundi üritasin oma peaga kohale jõuda ja siis helistasin emale, et jubedalt tahaks tulla, aga teed ei leia mitte üles. Saanud väiksed selgitused, jõudsingi kohale.

Luigel elavad meie sugulased-tuttavad, kellel on SUPERmõnus hoov, majake ja lauad ja ekraan ja muusika ja tuli ja grill ja oehhh.. Jube kift koht kohe! Algselt plaanisin sinna natukeseks minna, lõpuks olin ikka mingi 3-4 tundi seal. Tšillisime, tantsisime, laulsime, rääkisime juttu, grillisime ja mina mängisin loomadega. Ja väike plaan tulevikuks sai ka paika pandud, superäge minu meelest.

Lordi

Sofi tegi musi

Tantsisime Kikuga

Koju jõudsime veidi enne ühte, siis ma veel tuuseldasin arvutis ja lõpuks kahe ajal jäin magama. Täna hommikul ärkasin juba kümne ajal ning keskpäeva paiku läksime emaga kinno. Tänaseks filmiks “The Big Wedding,” mis oli üsna aimatava õnneliku lõpuga, aga sisu ja faktid, mis filmist läbi käisid, olid naljakad ja põnevad. Naerda sai küllaga. Mulle meeldis ja emale ka meeldis + seal on superhea näitlejate komplekt kokku saadud. Ning muidugi see peaosatäitja kuti pruunid silmad, jaa.. lemmikud.

Pärast kino poeskäik, mina ostsin kõik asjad, mis USAsse kaasa võtan, kingitused ja muu kraami ning see arve ei kannata isegi mitte kriitikat. Ütleme nii, et hinnad on üks asi, mida ma Eestist igatsema ei jää.