Täna siis USA Iseseisvuspäev, väga tähtis ja püha päev. Algselt pidi meil kodus täna suur pidu olema, aga kuna ilm on erakordselt halb, lükati see laupäeva peale. Suur pidu Hamiltonis toimus aga eile, Oxfordi Community pargis. Läksime sinna terve perega + Zuri (kuigi ta on ka juba meie pereliige) + kohapeal kohtusime mu hostema sõbrannade Jana ja Laura peredega. Seega, meid oli päris hea punt koos.
Lapsed said mängida, meie saime süüa, toimus koogiküpsetamise võistlus, oli DJ, oli vinge ilutulestik, mis kestis ligi 20 minutit järjest, mingi hetk läks igavaks ära, aga lõpp oli vinge, nii, et oli väga lahe. Rohkem mul juttu pole, panen hunniku pilte, mis eile tehti.
Mingid hiinlased tahtsid hullult Lucyga pilti teha
Koogiküpsetamise võistlus
Vasakul mu hostema, keskel Laura, paremal Jana
Gerli ja Joey
Joey ja mina
Joey ja mina kolmas kord
Charlotte
Ali ja Joey
Zuri ja Charlie
Mu hostisa, haha nii hea pilt
Meie uued beebid
Kogu pere, all vasakult Charlie, Ali, Joey, roosa kleidiga Lucy, ja siis Kevin ja Tommy
Mu lemmikpilt neist. Vasakul Joey, paremal Charlie
Tegime Charlie Ingleid
Jana tegi pilti, ütles kogu aeg, et tee rõõmus nägu, tee kurb nägu, tee vihane nägu ja siis see pilt oli: “Give me a sexy.” Jana mängis Tyra Banksi
Ahjaa, Zuri leidis eile ühe telefoni, päris targa ja uhke, ainus probleem oli see, et telefon on üleni hiina keeles. Kohalikku võrku sellel pole ehk mingi hiinlane on kellelgi külas ja kaotas telefoni ära. Tüdruku Facebooki leidsime telefoni abiga üles, aga ahoi – see oli ka hiinakeelne. Lisaks oli aku põhimõtteliselt tühi. Keegi saatis sõnumi, aga ÜLLATUS – see oli hiina keeles. Ükski number USA number ei olnud, seega helistada ei julgenud. Zuri pidi üritama kodus natukene googeldada, et välja uurida, kelle telefon on, et saaks ikka tagasi anda. Ulme.
Ise käisime Zuriga pärast pidu veel jäätisekokteili joomas, siis viisin ta koju ja tulin ise ka koju. Kell oli umbes üks. Uni oli magus.
Niisiis, kolmas terve nädal USAs saabki tänase õhtuga läbi. Homsest siis juba neljas nädal, uskumatu. Minu ja Reelika eilne õhtu möödus taas Starbucksis, kus oli nii imelikult vaikne, isegi meie püsikundesid ei olnud seal, rääkisime siis omavahel pikalt ja laialt ning nautsime nii-öelda tunnet, et on laupäeva õhtu – peo õhtu ju! Pildistasin seekord Reelika…
Nagu ma eelmises sissekandes mainisin, on minu igapäevatööks ühe hullumeelse nelja-aastase kantseldamine ja seda ma olengi nüüd natuke üle nädala teinud. Enamasti on minu graafik kella ühest kella kaheksani ehk hetkest, mil ma ta laagrist peale võtan kuni hetkeni, kui ta magama läheb. Seega terve nädala õppisime me üksteist tundma, käisime Imagination nimelises mängutoas, veetsime…
Eile magasin ma keskpäevani ja suhtlesin siis veits Killuga, kellega polnud ammu rääkinud. Kella ühest hakkas “Su nägu kõlab tuttavalt” otsesaade, mis oli seekord no nii hea, et oi-oi-oi. Iga artist oli hea. Kuna ma teadupärast Getteri fänn olen, siis ma lootsin, et ta viimases saates teeb midagi lahedat ja pääseb esimese nelja hulka ning…
Teisipäeval plaanisin enne tööpäeva algust pangas ära käia, et omale uus pangakaart ja konto teha. Läksin ligi poolteist tundi enne töö algust kohale ja uskuge või mitte, aga ma jäin tööle hiljaks. Uskumatu. Megakiviaeg lihtsalt. Pabreid kirjutati käsitsi, iga asja seletati 20 minutit.. No ma ei tea. Kas saab seda veel aeglasemalt teha? Teenindus muidu…
Kuna nii mõnegi inimese jaoks on New Mexico üks tume maa, ka minu enda jaoks oli, mõtlesin, et teen ühe lõbusa postituse sellest, mis kohaga üldse tegemist. Asub see siis vasakult poolt alumise rea kolmandas kastikeses, Texase ja Arizonase vahel ja allpool oranž ongi juba Mehhiko New Mexicos on 2.08 miljonit elanikku Neil on ainult…
Nii palju siis sellest, et hooaeg pidi läbi olema ja kergemad töövahetused ees ootamas. Lisaks eelnevale ma isegi ei tea mitmele nädalale, rabasime veel otsa ühe, kusjuures tunde tuli veel üle kuuekümne ja õnneks tänaseks päevaks on ka selge, et suutsime palganumbri väga ilusaks töötada. Meil on palk tunnipalk + jootraha süsteem, mis pole päris…
