Arvamused õigekirjast
On üksi asi, mis on mulle terve elu oluline olnud ja see on õigekiri. Mulle meeldib õigesti kirjutada ja mulle meeldib, kui minu sõbrad ka seda teevad. Ma saan aru, et mingi Facebooki chat ei ole koht, kus õiendada, aga kui inimene kirjutab avalikku blogi või üleüldse blogi, võiks sellega vaeva ikkagi näha.
Näiteks üks mu sõbrannadest kirjutab oma blogis järjepidevalt kuude nimetusi suure tähega. Ikka ja jälle näen seal Veebruari kuu ja Märtsi kuu jne. Ma olen talle pidevalt ka märkusi selle kohta teinud, aga ma ei tea, kas ta ignoreerib mind või ta tahabki valesti kirjutada. Mind aga segab see väga. Ma ühel korral paningi ta blogi kinni, kui ma JÄLLE Veebruari kuu nägin. Ma ei saa aru, kas on nii raske meelde jätta, et eesti keeles kuude nimetused EI OLE suure tähega? Rääkimata jaanipäevast, mis on vist suuremal osal blogidest suure tähega.
Veel on mul üks sõber, kelle jaoks ei ole mingi probleem kirjutada sekreter või gniljontiin, kokku ja lahku kirjutab ta sõnu nagu Jumal juhatab ja ta reaalselt ongi düsgraafik. Kuna ta aga on mu üks parimatest sõpradest, parandan teda järjepidevalt ja loodan, et minu parandused ükskord talle ka meelde jäävad (väikest muutust on juba näha). Mulle meeldivad inimesed, kes eksivad, aga parandust paluvad. Mõnikord lihtsalt on nii naljakas, kui ta jälle mingi leiutisega tuleb, aga teinekord mõtlen, et ei tea, kas inimesel on endal kurb tunne ka, kui ta kirjutada ei oska. Minul küll oleks.
Veel üks suur mure tänasel päeval on need kaks sarnast sõna ja millist kasutama peaks. Vahest ja vahel, peale ja pärast, enne ja ennem jne. See on üks raskemaid asju meie keeles minu meelest, isegi ma ise jään jänni vahel. Kui segaduses olen, leian üldse muu sõna, mida kasutada, pigem alternatiiv kui eksimine. Minu arvates. Veel üks suur viga, mis mind häirib on osa ja osad, mul läks ka päris kaua aega sellest arusaamiseks, aga nüüd tean, et osa on siiski üks, mitte kaks, seega ei ole osad lapsed, vaid osa lapsi. Ma isegi ei mäleta praegu, kes selle mulle lõpuks selgeks tegi, aga ma arvan, et ülikoolis ajakirjandust õppides, sest seal me tegelesime õigekirjaga ikka väga korralikult.
Samas iga kord, kui mõne õigekirjavea peale ärritun, ütleb mu vend, et hea, et ma veel Delfi kommentaarides ringi ei käi vaatamas, sest seal on ikka stabiilselt kogematta, leidmatta ja teadmatta, varjant, võimlemis matt, arvamus liider jms, rääkimata igasugustest muudest kokku- ja lahkukirjutamistest või tähereeglitest. Eks see selline kaheotsaga asi olegi, kommenteerides on inimesed nagu nii laisad, võib-olla lihtsalt ei viitsitagi mõelda. Kuigi ega ma ei saa sellest ka aru. Sa kas oskad kirjutada või ei oska ja kui ei oska, mine häbene nurgas, õpi veidi ja tule kirjuta siis uuesti.
Ma ei tea, kas asi on ainult minus, on see mingi kiusu ajamine või on see mingi patriootlik tegelane minu sees, kes absoluutselt ei salli meie keele rüvetamist. Ma olen nõus, et rääkides koosneb minu kõne suures osas inglise keelest, sest välismaal elades algas see miksimine peale ja see kestab tänaseni. Mõni asi tuleb pähe esimesena inglise keeles. Samas, mis puudutab kirjutamist, on see minu jaoks alati väga oluline olnud ja on ka edaspidi. Tunnistan, et on hetki, kui ma mõne sõna vaatan õigekeelsussõnaraamatust üle, sest pole õigekirjas päris kindel, aga suurema osa ajast olen ikka väga pühendunud, tahan, et inimestel oleks minu kirjutisi hea lugeda.
%22%20transform%3D%22translate(.8%20.8)%20scale(1.5625)%22%20fill-opacity%3D%22.5%22%3E%3Cellipse%20fill%3D%22%23a6aa96%22%20rx%3D%221%22%20ry%3D%221%22%20transform%3D%22rotate(111%2056.6%20121)%20scale(76.59783%2040.39252)%22%2F%3E%3Cellipse%20fill%3D%22%23edf9b2%22%20cx%3D%2290%22%20cy%3D%2244%22%20rx%3D%2279%22%20ry%3D%2279%22%2F%3E%3Cellipse%20fill%3D%22%23b5c270%22%20cx%3D%2225%22%20cy%3D%22154%22%20rx%3D%2226%22%20ry%3D%2274%22%2F%3E%3Cellipse%20fill%3D%22%23a9a3c3%22%20rx%3D%221%22%20ry%3D%221%22%20transform%3D%22matrix(-32.71929%2013.15052%20-11.63682%20-28.95312%20206.1%20107.2)%22%2F%3E%3C%2Fg%3E%3C%2Fsvg%3E)
Lõpetuseks räägin naljakast juhtumist töö juures eile, kus mu kolleeg küsis minult, kas intervjuu vormis on kokku või lahku. Iseenesest paneks nagu kokku, et tegemist on vormi nimetusega, aga samas, intervjuu vormi kui vormi ei ole ju olemas, ametlikult. Ausalt öeldes ega me lõpuks lahendust ei saanudki, ei aidanud meid ei ÕS ega ka google, tundub nagu oleks mõlemad õiged. Seega, kui mul on keegi targem siin, siis palun öelge, kas intervjuuvorm või intervjuu vorm.
Mulle õpetas sellist väikest vahet tegema, et oleks kaheldav, kas kirjutasin kokku või lahku, haha! 😀
Minu õpetaja ütles alati, et kui kahtled, siis pigem jäta lahku 🙂
Aitäh, kirjutan kindlasti!
Aitäh selle paranduse eest. 🙂
Seda ma ei teadnudki, et peale ja pärast võib nüüd mõlemat pidi kasutada. See võib-olla kokku panemine mulle jälle üldse ei meeldi, mu eesti keele õpetaja alati õiendas, kui keegi kirjandis kokku kirjutas, et mis võiBollasid me siin kirjutame. Samas kasvõi meeldib mulle ka kokku. See õieti on vist jah enimlevinud sõna, mida inimesed valesti kasutavad, keelele lihtsalt mugavam ja ongi nii jäänud.
Töötada ja töötanud viga ma pole väga märganud, aga kui praegu tähelepanu juhtisid, siis täitsa õige jah, ütlevad jah pehmemalt mõned.
See tagaplaanile sõna oli mul kunagi väga hinges, ma ei saanud ühel hetkel enam aru, kas mina olen loll või on kõik ülejäänud lollid, sest absoluutselt KÕIK kasutavad tahaplaanile. Ise ühel hetkel hakkasin sama tegema, sest mulle tundus, et ju siis mina tean valesti, kui ma ometi olen ainus, kes nii ütleb 😀
Grammar-nazi, hahaha, nii armas!
Selle "intervjuu vorm" sõnaga võid küsimuse keelenõule saata ( http://keeleabi.eki.ee/?leht=1), nad on alati vastanud kuidas on õige kirjutada ja seletavad lahti ka, miks just nii kirjutama peaks.
also, selles tähenduses, mis sina kasutasid, "jumal" suure algustähega pole. vt elektroonilisest ÕSist. minu igapäevane abimees.
kahe otsaga asi* ning nendest kuudest rääkides, oleksid pidanud selguse huvides jutumärke kasutama.
"peale" ja "pärast" teema on juba ammu lõppenud, st võib kasutada "peale" tähenduses pärast. kuigi tunnistan, et ise eelistan siiski, kui sõna "peale" ei kasutata selles tähenduses.
uuendus, mille üle mina väga õnnelik olin, on see, et "võibolla" ja "kasvõi" võib just niimoodi kirjutada. hakkasin kohe niimoodi kirjutama, kui see teatavaks sai. palju mugavam minu arvates.
mind tohutult häirib kui töö juures pea kõik räägivad "õieti", mõeldes selle all teadagi mis sõna. sest noh, tegu on ju ikka väga kardinaalselt erinevate tähendustega sõnadega.
teine asi, mis kõrva kriibib: kui inimesed ütlevad mitte "töötada" ja "töötanud", vaid "töödanud" ja "töödata". lihtsalt väga valus kõrvadele.
ja siis samamoodi "tahaplaanile" vs "tagaplaanile". peaaegu keegi ei ütle seda kunagi õigesti, nii et ma kohe südamest rõõmus, kui kuulen kedagi, kes kasutab "tagaplaanile".
kindlasti oleks veel miskit, ent hetkel ei tule rohkem meelde. selline grammar-nazi olengi. selles on süüdi meie eesti keele ja kirjanduse õpetaja for sure. 😀
Kus on kritiseerimine? Räägin, mis mind häirib ja mida pean oluliseks.
PS! Tean, see oligi sõbranna blogist võetud väljend või mis? 🙂
Kui ma sinu blogi loen, märkan alatasa kirjavigu, ebaloogilisi metafoore jm. Sa vist ei ole päris õige inimene kritiseerima teiste õigekirja 😉 Loomulikult on see sinu blogi ja sa võid siin teha mis tahad! ps. veebruarikuu on üks sõna.