Viimased nädalad
Pärast Luxemburgist tulekut, reedel, oli Brüsselis ühistranspordi streik, mis tähendas seda, et absoluutselt mitte miski ei sõitnud. Trammid, bussid, isegi rongid, mitte midagi. Tahtsin selle peale ratast rentida, aga esimeses kahes jaamas rattaid ei olnud ja kolmandas oli, aga siis avastasin, et nad tahavad rendi eest 150€, nii öelda tagatiseks. Kuna ma ei saanud aru, kuidas ma selle tagasi, kui ma konkreetselt kinnitan sellises summas makse. Ühesõnaga ma siis loobusin, jalutasin 4 kilomeetrit sööma ja siis läbi pargi veel sama palju koju tagasi, lõpuks oli palju samme ja hea tuju, sest värskes õhus oma puhkepäeva veeta on ülimõnus.
Laupäeval oli trennipäev, kuigi Russelli tol korral ei olnud. Tema asendajaks oli üks saksamaalt pärit tüdruk Liliana, kes mulle ka hullult meeldib. Pärast trenni käisin linnas, tahtsin Primarkist minna osta baleriinad ja tennised, mis siis koju kaasa võtta, aga oli hoopis nii, et ma seisin 10 minutit järjekorras, et sinna üldse sisse saada ning siis selgus sees, et neil pole ainsatki baleriinat ning mitte ühtegi värvilist tennist ka mitte. Mõttetu, täiesti mõttetu. Sama targalt sõitsin koju tagasi.
Ülejäänud nädalavahetus oli kuni pühapäeva õhtuni rahulik. Õhtul käisime Heleriniga Houtsiplous söömas ja siis jalutasime mööda linna ringi ning lõpuks läksime Roostersisse jalgpalli vaatama.
Teisipäeva õhtul käisime Heleriniga jälle trennis, Troonis, kus ma käisin esimest korda sellisel kellaajal. Kaks treenerit oli, Liliana jälle ja siis üks MEGAKURI mees. Ta nägi välja nagu seal kiiretes ja vihastes see suur põkk vend. Ja ta oli väga hea treener, aga kuri ja nalja ei lubanud teha, käskis kogu aeg teha nii nagu tema teeb jne. Pärast oli muidugi ülilahe, üle 700 kalori kulus, aga trennis ma küll ütlesin Helerinile, et apppii miks ta nii kuri on. Pärast trenni käisime mingis nightshopis banaani ostmas ning Cinquintaire pargi juures pilte tegemas (okei, tegelikult trammipeatus oli lihtsalt seal) ja lõpuks ma jõudsin alles keskööks koju.
Reede õhtul oli meil hüvastijätuõhtusöök, sest Helerin lahkub homme ja Katrin läks juba Londonisse ja läheb koju vist neljapäeval. Ma ei mäleta, nii palju infot tuli peale tol õhtul. Käisime Green Mango nimelises kohas söömas, mul küll polnud kõht eriti tühi, aga otsustasin võtta magustoidu ja Krieki õlu, sest seal oli see “limonaad,” mitte õllemaitseline. Krieki on kaks tükki, üks on õllemaitsega, teine on limonaad, seda teist ma võin juua küll. Lisaks Katrinile ja Helerinile oli meiega veel ka Liina, kes on ka Brüsselis lapsehoidja. Õhtu oli tore, pärast söömist läksime me otsima kohta, kus jalgpalli vaadata, käisime mitmes erinevas ja lõpuks vaatasime ühes kasiinos selle lõpuni. Belgia küll kaotas üsna haledalt, aga mis seal siis ikka. Ei olnud nende kord praegu. Lõpetuseks läksime mingisse baari istuma, kus jõime mõnusalt veini ja mingi ühe ajal jõudsin lõpuks koju.
Laupäeva hommikul kell 11 olime Heleriniga nagu viis kopikat trennis, kõigepealt Russelli pump ja siis Helerin tegi combati, mina tegin 5km jooksu üleval. Pärast saime jälle kokku, Helerin tegi uue rekordi plankingus ning päeva teises pooles saime ka kenasti koju, kus mina terve õhtu tegelesin magamise ja koristamisega. Megalebo nädalavahetus.
