Mida ma Austraalia kohta õppinud olen?

– Kui juhtme pistikusse paned, tuleb pistik ka sisse lülitada. Igal pistikul oma pisike nupuke. 
– Bussi peatatakse käega, kui käega ei viibuta, buss ei peatu. Samuti tuleb maha minnes vajutada nuppu.
– Kaardiga makstes ei küsita parooli, viipekaardi puhul pole limiiti (Eestis vähemalt viimati oli selleks 10€). Pooled siin ei tea üldse, mis nende parool on. 
– Bussi sisenedes tuleb sõidukaart kiibistada. Väljudes tuleb ka kaarti viibutada ja ma unustasin selle kogu aeg ära.
– Bussijuht on kongis, talle reaalselt ligi minna või teda rünnata ei ole võimalik.
– Inimesed teretavad ja ütlevad bussijuhile head aega 
– Pensionärid käivad klapid kõrvas ringi ja õõtsuvad muusikataktis bussipeatustes. Ma alati mõtlesin, et ei tea, mis sorti muusikat nad kuulavad. 
– Auto piirkiirus on linnas enamasti 60km/h, aga 60 tähendab seda, et kõik sõidavad ka 60ga. Ei ole mingit pluss 5-7-10. 
– Kiirteel enne ristmikku on suured plakatid, millel hakkavad kollased tuled vilkuma, kui tuli läheb punaseks. Kui oled vilkumise hetkel plakati juures, siis tuleb vajutada pidurit, muidu ületad ristmiku punase tulega. See alguses oli minu jaoks väga väga imelik, aga nüüd on need ristmikud imelikud, kus järsku plaksust kollaseks läheb. Siin roheline tuli ei vilgu.  
– Nad ütlevad iga asja peale thank you. “Its 2.50, thank you, here is your change, thank you, receipt is in the bag, thank you.” 
– Nad ei ütle bye bye vaid see ya
– Tankides ei saa kütuseotsikut panna kinnisesse asendisse, vaid tuleb seda ise all hoida terve tankimise aja. Üks tüütumaid asju minu jaoks Austraalias.  
– Nad käivad meeletult palju paljajalu või sokkis, ka tanklas ja poes. Jäätise ostjad ei üllatanud mind lõpuks enam üldse, kui tuldi üle muru sokkides.
— Nad räägivad telefoniga õues. Nad konkreetselt lähevad majast selleks välja, et telefoniga rääkida. Ma ei tea, kas neil pole toas levi või mis jama sellega on, aga no selliseid inimesi ma ikka megalt näinud.  
– Panevad asjade hindadeks nt 12.99, aga endal pole ühesendistki
– Esmaspäeviti langeb kütusehind, ligi 30 senti liiter.  See tähendab pärast tööpäeva vahel ka ligi 20 autot järjekorras istumist. 
– Neil on suhteliselt vähe pangaautomaate. Sellist asja nagu meil, et igas tanklas või poes väljas seina peal on automaat, siin ei ole. Mina oma kandis õppisingi lõpuks lihtsalt ära, kus minu panga automaadid olid ja käisin lihtsalt seal. 
– Hästi populaarne on teha oma nimega numbrimärk, kuna see pole väga kallis. Igasugused roosad Kylied, Kellyd, Susied on täiesti igapäevased.  
– Kõikidel Austraalia koolidel on koolivorm
– Koolivaheaeg juulis on 2 nädalat, mis alguses oli minu jaoks naljakas, aga siis seletati mulle, et tegemist on talvevaheajaga (ja see on ju meil ka 2-3 nädalat) ja suvevaheaeg on neil detsembrist kuni veebruarini. Kooli minnaksegi veebruaris. 
– Koolis ei tohi kanda värvilisi riideid, peale koolivormi, ega ehteid, isegi juuksekumm peab olema must-valge-beež. 
– See fakt on üsna rumal ja mul lausa piinlik, et ma nii loll olen, aga ma reaalselt arvasin Austraaliasse kolides, et aborigeenid olid kunagi põliselanikud Austraalias, aga enam neid ei ole. Khm.. on küll ja päris palju. 
– Austraalia pealinn on Canberra, mis on imepisike ja mõttetu koht ja mis tehti sisuliselt selleks, et oleks pealinn, sest Sydney ja Melbourne ei suutnud ära otsustada, kumb neist peaks pealinn olema. 
– Austraalias on nii palju randasid, et kui külastaksid igal päeval ühte uut, saaksid 27 aastat järjest seda teha. 
– Siin elab 3.3x rohkem lambaid kui inimesi
– Uuringute järgi kuulub Austraaliale 46.koht internetikiiruse edetabelis ja sellega on siin riigis tõesti ikka päris nadisti. Telefoni 4G võrgud muidugi võtavad kenasti välja, aga selle eest tuleb ka ropult maksta. Linnast välja minnes töötab sisuliselt ainult Telstra võrk. 
– Nad lükkasid valimistedebati näitamise telekas edasi, et see ei kattuks Masterchefi finaaliga. Kokkamissaated on austraallaste jaoks kullahinnaga, lisaks MasterChefile on totaalne lemmik My Kitchen Rules. Üldse on neil väga palju nii-öelda telesaateid, reality showsid ja asju, kuhu inimesed saavad minna ise osa võtma. Pea igal õhtul on mingi saade. 

Similar Posts

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *