Jaanuar ja imeline 2019 algus
Uus aasta algas hästi ja positiivselt, kuigi tööl oli ülemõistuse hull aeg ja terve esimene nädal, kui me kõik ootasime, et peaks ammu juba aeglaseks minema, lihtsalt ei läinud. Lõpuks selgus, et tegime tööl rekordid absoluutselt kõikides numbrites, milles teha andis, kaasa arvatud meie enda palganumbris ja see küll eriti kurvaks ju ei teinud. Mina olin üks nendest õnnelikest, kellel oli 1.jaanuar vaba, seega sain korraks hinge tõmmata ja siis uue hooga edasi panna. Kui 2.jaanuaril tööle läksin, ütlesid kõik, et kohe näha, kellel vaba päev on olnud, ma olin nii rõõmus ja puhanud ja elu tundus lill.
Ahjaa! Mul tuli popcorni isu ja teate, mis ma selle peale tegin? Jah, ma ostsin mikrolaineahju.
Kuna me hakkasime kohe ka reedeks pidu planeerima, et lõpuks kõik koos uus aasta vastu võtta, oli jälle midagi, mille nimel need päevad vastu pidada. Esimesel jaanuaril käisin shoppamas, et peoks kleiti leida ja olin päris pettunud, et kõik ilusad kleidid, Calvin Kleini omad olid 20cm liiga pikad. Ma isegi korraks kaalusin ühe lühemaks õmblemist, aga jõudsin järeldusele, et maksta 40$ kleidile, millega ma rahul ei ole, ei ole arukas. Jumala tainas, kleidil on 249$ hinnasilt küljes, aga vot ei osta.
Pidu reedel oli tõenäoliselt aasta pidu. Meid oli väljas ligi 50, kõik John’s Islandilt ja tegime tantsu ja tegime shotte ja meil oli nii nii lõbus. Pärast pidu lendasime kõik laiali, meie Brigiga läksime Joshua ja Jahmariga nende majja tsillima, et basseini minna. Purjus inimeste suurepärased ideed. Lõppes see sellega, et ma istusin kellegi pusaga diivanil kägaras, sest väljas oli nii külm, et ma tahtsin enekat teha. Väga normaalne. Lõpuks läksin ma koju ka, aga ei mäleta, mis kell see oli.
 |
| Nagu Mari ütles “aasta aega hiljem.” Haha.. siuke tunne, nagu paremal pildil oleks me mitu aastat vanemad kui vasemal. |
Laupäeval surin ma kodus konkreetselt. Noh, nagu ikka, täiesti tavapärane taks. Küll aga olin ma piisavalt kange, et kell neli vedasin ennast voodist välja, käisin küüntes ja sõitsin siis hoopis Fort Lauderdale, Triinule külla, kes oli ka Californiast tagasi tulnud. Veetsime terve õhtu mõnusalt koos jutustades, jagasin kõike, mis vahepeal juhtunud oli ja sain head nõu, nagu alati. Mängisin Lilyga, sõin sushit ja vajusin varsti magama ära. Pühapäeva lõuna paiku tuli koju tagasi sõita, sest kella neljast ootas jälle tööpäev. Nagu mu ema ütleb, töö hakkab isiklikku elu segama, haha.
 |
| Kas te olete elus nii palju ühesuguseid emojisid näinud ühes vestluses? |
 |
| Lily tõi mulle ööseks kaisuka ka |
 |
| Hommikuks hommikusöök voodis ja Peppa Pig telekast |
Esmaspäeval olin õnneks jälle vaba, veetsime hommiku koos Brigittaga, käisime pangas ja sain teada, et hoolimata mu heast krediitskoorist ei saa pank mulle autot liisingusse anda, sest neile ei sobi mu viisatüüp. Masendusest ostsin poest jäätist ja läksime koju tagasi, et ennast valmis sättida ja pildistama minna. Artur, kellega koos ma elan, on fotograaf ja tahtis testida uut objektiivi ja mina eelmine kord jäin ilma pildistamisest, kui teised käisid ja ma lihtsalt armastan Arturi pilte, seega ma olin kohe nõus, kui ta kutsus. Käisime paaris erinevas kohas ja oh my gosh!!!! Kui ilusad pildid tulid, ma olin rahul.
Pärast pildistamist läksime Brigiga Fridaysse sööma, kus ma nägin teda esimest korda elus burgerit söömas. Muidugi tal pärast räigelt kõht valutas, nii et see ilmselt jäi viimaseks korraks, haha.
Õhtul läksime Oscariga kinno, vaatama filmi Escape Room, mis tundus küll õudukas treileri järgi ja ma vihkan õudukaid, aga samas tundus tore kah. Lõpuks jäin küll täiega rahule ja no film lõppes nii, et teine osa tuleb ka ja sellised meeldivad mulle eriti. Kuna mina olin söönud, aga Oscari kõht oli tühi, siis ta tahtis McDonaldsisse minna. Ma arvan, et see oligi see moment, mil ma temasse armusin, haha. Milline kutt ütleb mulle kell 22, et ma saan jäätisekokteili? Õige vastus “unistuste kutt.”
Järgmise nädala reedel ei plaaninud me üldse välja minna, kellelgi polnud tuju ega tahtmist, aga arvake kolm korda, kuidas see lõppes. Jah, me olime ilusad ja lõbusad ja purjus kuskil Riversides. Jällegi mega mõnus õhtu, mille detailidesse ma ei saa laskuda, sest esimest korda elus oli mõnel hommikul natuke piinlik olla, haha. Mina ja Brigitta ja Leo ja Oscar läksime pärast Riverside sulgemist (mis on kell 2) Walker Woodsi edasi pidutsema, jõime kella viieni hommikul ja surime hommikul kõik.
Parim idee sellises olekus on muidugi ihopi sööma minna. Istusime neljakesi nagu mingid kudenud kalakesed seal, tegime teenindajaga jõhkralt nalja ja õnneks tegime teise tuima laupäeva hommiku nõnda lõbusaks.
Hiljem läksime kõik suhteliselt laiali, sest Brigitta pidi veel tööle minema ja mina pärast kolme tunnist und öösel ei suutnud muust kui voodist mõelda, seega kerisin ennast ka kerra ära. Õhtul, kui juba natuke rohkem energiat sees oli, käisime Oscariga Leod kiusamas tema töö juures, aga ühendasime kasuliku meeldivaga ja sõime kõhud ka täis. Ma tellisin endale grillitud maisi ja maguskartuli friikad. Ja siis Mister “Ma söön nii tervislikult” tellis kolm väikest burgerit ja friikartulid. Isegi Leo naeris ta üle. Toit oli njämma, pärast magustoiduks tellisime kaks kooki, üks oli maapähklivõiga, mis on nii jäle, et ma ei kannata isegi selle lõhna, seega see ei kõlvanud kuskile ja teine oli soe õunakook, mis tõi mulle isegi korraks pisara silma, sest see oli nii empsi koogi maitsega. Megahea. Plaanisime pärast ka kinno minna, aga sinna me ei jõudnudki, vaatasime hoopis kodus filmi Night School, mis mulle hullult meeldis.
Ja kui siis otsapidi juba kolmandasse nädalasse jaanuaris jõuame, alustasime seda esmaspäevase kuulide veeretamisega. Töötasime Airiga erinevates restoranides, aga ma olin nii kõva säga, et ma rääkisin ennast 19.30 koju ja rääkisin Airi ka ära. Ma olen ikka äge vend. Et keegi valesti midagi ei arvaks, siis mõnel teisel õhtul selle eest olen ma meelsasti viimane ära mineja, kui keegi teine tahab minna. Sellepärast ma ilmselt kogu aeg saangi, mida tahan. Ma oskan mõlemat pidi äge olla. Igal juhul sõitsime siis koju, vahetasime riided, haarasime kaasa Meelika ja Reelika ning Cristiana viskas meid bowlingusse, kus selle aja peale, kui me mängima saime, oli juba kõigil kaks jooki hinge all. Ma ei väsi kordamast, et eestlased on täiesti kohutavad joodikud.
Iga natukese aja pärast laekus meid sinna juurde ja lõpuks oli meid lausa 18, mis oli mega äge, mängisime nelja raja peal ja kõik elasid kõikidele kaasa. Meie raja peal oli meid neli – mina, Oscar, Meelika ja Reelika ja ma põhimõtteliselt olin kunn, võitsin ikka pika puuga. Algaja õnn, ausõna, aga seda ei pea teised teadma. Lõpetuseks olid kaks lauda paksult alkoholipudeleid täis ja mina olin täiesti võimatu inimene, kellega tõsist juttu rääkida, ikka ihihihihi ja hahahahaha. Mulle nii meeldib selline olla, haha.
 |
| Ees tüdrukud Kiki – mina – Brigi – Mari – Reelika Taga poisid Tomas – Alex – Tomas – David – Gary – Keagan – üks tüdruk vahele Amy – Alex – Aiste – Meelika – Oscar- Airi – Arvi |
Kusjuures selle nimede üleskirjutamisega ma avastasin just, et meil on nii mitu Alexit ja Tomast. Ja uskuge mind, te ei kujuta ette, kui palju aetakse Airi ja Arvi omavahel sassi, küll graafikus, küll põrandaplaanil.
Ja lõpetuseks hunnik pilte, mis kuskile mujale ei sobinud.
Üks päev olin tööl kurb ja siis üks kokkadest puhus oma kinda täis ja andis selle mulle. Kui nunnu.
 |
| Meie tööl elav jänku Frankie |
 |
| Johns Islandi barbeque, kuhu ma kahjuks minna ei saanud |
Meil tööl müügil olev Tuna Poke Bowl. Ma olen kokka anunud kaks kuud, et ma ka saaks seda maitsta, nüüd lõpuks tegi mulle. Ja see oli nii yummyyyy!
 |
Telefonikõned lemmikuga
Üks päev nägin välja nagu Minnie oma lipsuga peas, kogemata tuli lips
Kodused saadavad pilte, kuidas Lola mu lemmikuid asju maailmas sööb. Õnneks on ikka oma tädi laps, naudib samu asju.
Mul ei saa sellest vaatest mitte kunagi küllalt.
Kui tuleb tööl magusaisu
Üks mu lemmikutest kaptenitest, ta nii nunnult tudus mul kõrval
Üks päev tegi bartender mulle suure jäätisekokteili, et ma hoiaks oma suu kinni, mida tema eelmisel õhtul korraldas, haha. Kahjuks jäigi see mu viimaseks, sest pärast seda ma konkreetselt oksendasin. Mu kõhule ei meeldi üldse piimatooted ja ma lihtsalt eiiiiii õpi, mõtlen kogu aeg, et see valu pärast on seda head maitset väärt.
Vahel söön kenasti ka
Cipi hakkas tööl katsetama, et mis asju me õigupoolest anname oma klientidele, kui nad vähki tellivad. Kiitis heaks.
Instagramis käib mingi võistlus, et kõik laeks endast pildi 2009 ja 2019. Ma siis laadisin ka. Enda meelest täpselt sama nägu, kuigi mõni teine ütles, et täiega muutunud. Naljakas on see, et tegelikult olin ma 10a järjest brünett, aga kuidagi suutsin leida ainsa pildi, kui ma korraks blond olin.
Meil põhinali tööl: “60% vastustest on zuccini and squash. Ja 40% vastustest on squash and zuccini.”
Gary: “Did I fix it? No I ruined it.” (-Kas ma tegin selle korda? Ei, ma keerasin pekki.)