Elu Ameerikas – Disneyworld, reis Fort Lauderdale ja vene pood

 Jaanuari keskel otsustasime, et maksku mis maksab, Disneyworldis tuleb see hooaeg ära käia. Haarasime kampa Brigitta, Airi, Meelika, Norbi ja minu ja küsisime päeva vabaks. Disneyworld asub Orlandos, mis on meist umbes poolteist tundi sõitu autoga. Õnneks, kuna kütus maksab USAs kommiraha, pole sellised reisid kunagi eriti kulukad, veel eriti, kui auto on inimesi täis. Mina varasemalt olen käinud teemaparkidest Universalis, Californias ja Floridas ning Disneyworldis ma vist ei ole käinud. Ma olen alati arvanud, et see rohkem laste teema ja mis minul sealt. Mida ma aga ei teadnud, on fakt, et Disneyworlde on neli erinevat parki ja igas pargis on omad teemad, see nii-öelda Disney tegelaste park on Magic Kingdom, seal asub ka see kurikuulus loss. Meie läksime sel korral Hollywood Studiosse, sest see on Star Warsi teemaline ja Norbert on suuuuuuuuuur fänn + kuna mina ka jõudsin minemise hetkeks neli filmi ära vaadata, sain veidi sotti asjadest. 

Päev ise oli super tore, tegime tüdrukutega ühe pool-thrilleri sõidu (Norbert kardab neid asju, tema ei liitunud meiega seal), tegime kõik Star Warsi sõidud + ühe rollercoasteri veel Toy Story teemapargis ja käisime kõik koos mingis tulistamise sõidus ka, mis oli täiega kaasahaarav. Ilmaga vedas meil jõhkralt, sest sel aastal on Florida eriti pikalt eriti külm ja too päev oli suht üksainus, kus sai lausa lühikeste varrukatega ringi lipata. 

Ja kuigi meil oli tore päev ja vahva oli ära käia, pidin ma küll tõdema, et nüüd, kus ma olen kolmes teemapargis käinud, võin vist küll rahus öelda, et need asjad ei ole üldse minu jaoks. Esiteks, on need üsna kulukad, piletid on umbes 110-160$ + parkimine 25$ + kohapeal söömine ja teiseks, ma ei tunne üldse, et tahaks hullult tagasi minna või osta hooajapääse nagu enamikel kohalikel on. Võib-olla ma olen ootamatult lihtsalt suureks kasvanud ja nendest asjadest väljas, aga samas ei tahaks vanust vabanduseks tuua, sest on ju ka teisi täiskasvanud, kes väga naudivad. 

See oli üks coolimaid elamusi minu jaoks, need olid pärisinimesed ja see ruum oli nii massiivne ja äge 

Pidime valima kosmoselaevas “tööd,” ma muidugi olin piloot, pagana äge ka veel

The Cars multika etendus oli teine, mis mulle hinge läks, sest see mu lemmik multikas vist

Yoda beebi on ka mu lemmik tegelane

Vahepeal jõudsid Floridasse tagasi ka Triin koos Lily ja uue beebi Rose’ga. Ma ei lasknud neil kaua oodata, esimesel vabal päeval sättisin kohe autonina Fort Lauderdale’i poole. Esialgu pidime Norbiga koos minema, aga lõpuks tegime plaanid veidi ringi ja jäin hoopis ööseks nende juurde. Kohalejõudes läksime kohe basseini äärde, kus toimus Camdeni maja bbq, sõime steiki ja maisi. Tore oli üle megapika aja neid näha (viimati nägime vist juulis Eestis, sest edasi ma ju olin järjest ainult vigane) ja aega koos veeta + teisel päeval sain ka veidi päikest basseini ääres ja ausõna, päikest on see hooaeg nii vähe, et pole sellist tunnetki, et elan Floridas. 

Kui ma Fortis olin, suhtlesin ühe Eesti tüdrukuga, keda ma küll kunagi näinud pole, aga kellest on mulle palju abi olnud nii reisi planeerimisel kui ka seekord siis “Vene poe” leidmisel, sest mul tuli täiesti surmav kohukese vajadus. Tema soovitusel sõitsin Fortist 35 minutit edasi, Miami poole, kust leidsin sellise poe, et ma tahtsin suurest õnnest lõhki minna. See oli ikka täis vene pood, kõik teenindajad rääkisid venekeeles. Skoorisin endale kohukesed, präänikud, küpsised, sprotid, kalja, keefiri, suitsuvorsti, leiva, pelmeenid (need küll Brigittale, mina neid ei söö) lehmakommid, marmelaadi ja sefiiri. Vajadusel oleks isegi Eesti õlut sealt saanud, aga õnneks ma seda ei joo. Arve oli nagunii 102$, emps juba ütles, et ta enam pakki mulle siia ei saada, saadab raha, et ma sinna poodi saaks minna. Muus osas ma oleks nõus, aga Mesikäppa nad ei müü ja see on minu totaaaaaaalne lemmik. 

Tagasitulles sõitsin ennast täiega ummikusse kinni, täitsa loll

Vahepeal käisin ka uuesti oma Florida juuksuri juures, kes sel korral vist kahe päeva jooksul värvis ära nii Brigitta, Meelika, Reelika kui ka minu. Airi on ainus, kes ei allu blondiks minemisele, Meelika juba vaikselt kisub sinna poole. Muidu oli jälle tore, sai ilusad juuksed, ainus, kes rahul polnud, oli pangakaart, aga ma lohutasin sellega ennast, et onu Donald maksis selle eest (me nimelt saime riigi poolt 600$ tsekid, lihtsalt toetuseks, et rasked ajad üle elada). 

Ja edasi pildid, mille kohta pikka juttu ei ole: 

Sain New Yorgi reisi jaoks jope ja saapad kätte

Aeg-ajalt lubab jalg ikka jõusaalis ka käia (kuigi seda pilti vaadates paistab ikka tugevalt välja, kui palju parem jalg on vasakust suurem)

Ühel lõunal käisime Airi ja Meelikaga sushit mugimas

Üks kolmest päevast sel aastal, kui päikest nägin

Meelika niisama oleks peaaegu peale astunud sellele vennale, haha

Käisime Meelikaga pediküüris, printsesside elu

Ja vot nii kõdi oli tal… 😀

Leidsime imehea Kreeka söögikoha meie elukohast üle tee, megahea gyros

Tagasi Kreeka restoranis, seekord sõin grilljuustu ja pitasid ja tzaitzikit, omnomonom

Ja emps saatis paki kodust, mesikäpaaaadd wooohohohhoohooo

Saime Brigiga kingituseks ka Sõnni kivikesed algavaks aastaks, et oleks edukam ja parem ja rõõmsam

Karjäär golfi poole peal läheb väga kenasti ja pole siiani pidanud kordagi kahetsema pooltevahetust

Sprotisaiad, mis siin ei maitse üldse nii hästi kui kodus, sai on liiga pehme, või on liiga jura.. kokku jamps

Printsessielu Norbi korteris

Vahepeal oli nii külm, et ma istusin sees jakiga, sest ilma oli jahe

Bossikesed Meelikaga söögipausi ajal

Airfryeri dinner Brigittaga

Vahepeal alustasin veel ühte karjääri hoopis West Coursel ja see on siuke mõnus mets, loomad ümberringi ja see orav oli esimene, kellega ma seal tutvusin

Similar Posts

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *