Jaanuari keskel otsustasime, et maksku mis maksab, Disneyworldis tuleb see hooaeg ära käia. Haarasime kampa Brigitta, Airi, Meelika, Norbi ja minu ja küsisime päeva vabaks. Disneyworld asub Orlandos, mis on meist umbes poolteist tundi sõitu autoga. Õnneks, kuna kütus maksab USAs kommiraha, pole sellised reisid kunagi eriti kulukad, veel eriti, kui auto on inimesi täis. Mina varasemalt olen käinud teemaparkidest Universalis, Californias ja Floridas ning Disneyworldis ma vist ei ole käinud. Ma olen alati arvanud, et see rohkem laste teema ja mis minul sealt. Mida ma aga ei teadnud, on fakt, et Disneyworlde on neli erinevat parki ja igas pargis on omad teemad, see nii-öelda Disney tegelaste park on Magic Kingdom, seal asub ka see kurikuulus loss. Meie läksime sel korral Hollywood Studiosse, sest see on Star Warsi teemaline ja Norbert on suuuuuuuuuur fänn + kuna mina ka jõudsin minemise hetkeks neli filmi ära vaadata, sain veidi sotti asjadest.
Päev ise oli super tore, tegime tüdrukutega ühe pool-thrilleri sõidu (Norbert kardab neid asju, tema ei liitunud meiega seal), tegime kõik Star Warsi sõidud + ühe rollercoasteri veel Toy Story teemapargis ja käisime kõik koos mingis tulistamise sõidus ka, mis oli täiega kaasahaarav. Ilmaga vedas meil jõhkralt, sest sel aastal on Florida eriti pikalt eriti külm ja too päev oli suht üksainus, kus sai lausa lühikeste varrukatega ringi lipata.
Ja kuigi meil oli tore päev ja vahva oli ära käia, pidin ma küll tõdema, et nüüd, kus ma olen kolmes teemapargis käinud, võin vist küll rahus öelda, et need asjad ei ole üldse minu jaoks. Esiteks, on need üsna kulukad, piletid on umbes 110-160$ + parkimine 25$ + kohapeal söömine ja teiseks, ma ei tunne üldse, et tahaks hullult tagasi minna või osta hooajapääse nagu enamikel kohalikel on. Võib-olla ma olen ootamatult lihtsalt suureks kasvanud ja nendest asjadest väljas, aga samas ei tahaks vanust vabanduseks tuua, sest on ju ka teisi täiskasvanud, kes väga naudivad.
See oli üks coolimaid elamusi minu jaoks, need olid pärisinimesed ja see ruum oli nii massiivne ja äge
Pidime valima kosmoselaevas “tööd,” ma muidugi olin piloot, pagana äge ka veel
The Cars multika etendus oli teine, mis mulle hinge läks, sest see mu lemmik multikas vist
Yoda beebi on ka mu lemmik tegelane
Vahepeal jõudsid Floridasse tagasi ka Triin koos Lily ja uue beebi Rose’ga. Ma ei lasknud neil kaua oodata, esimesel vabal päeval sättisin kohe autonina Fort Lauderdale’i poole. Esialgu pidime Norbiga koos minema, aga lõpuks tegime plaanid veidi ringi ja jäin hoopis ööseks nende juurde. Kohalejõudes läksime kohe basseini äärde, kus toimus Camdeni maja bbq, sõime steiki ja maisi. Tore oli üle megapika aja neid näha (viimati nägime vist juulis Eestis, sest edasi ma ju olin järjest ainult vigane) ja aega koos veeta + teisel päeval sain ka veidi päikest basseini ääres ja ausõna, päikest on see hooaeg nii vähe, et pole sellist tunnetki, et elan Floridas.
Kui ma Fortis olin, suhtlesin ühe Eesti tüdrukuga, keda ma küll kunagi näinud pole, aga kellest on mulle palju abi olnud nii reisi planeerimisel kui ka seekord siis “Vene poe” leidmisel, sest mul tuli täiesti surmav kohukese vajadus. Tema soovitusel sõitsin Fortist 35 minutit edasi, Miami poole, kust leidsin sellise poe, et ma tahtsin suurest õnnest lõhki minna. See oli ikka täis vene pood, kõik teenindajad rääkisid venekeeles. Skoorisin endale kohukesed, präänikud, küpsised, sprotid, kalja, keefiri, suitsuvorsti, leiva, pelmeenid (need küll Brigittale, mina neid ei söö) lehmakommid, marmelaadi ja sefiiri. Vajadusel oleks isegi Eesti õlut sealt saanud, aga õnneks ma seda ei joo. Arve oli nagunii 102$, emps juba ütles, et ta enam pakki mulle siia ei saada, saadab raha, et ma sinna poodi saaks minna. Muus osas ma oleks nõus, aga Mesikäppa nad ei müü ja see on minu totaaaaaaalne lemmik.
Tagasitulles sõitsin ennast täiega ummikusse kinni, täitsa loll
Vahepeal käisin ka uuesti oma Florida juuksuri juures, kes sel korral vist kahe päeva jooksul värvis ära nii Brigitta, Meelika, Reelika kui ka minu. Airi on ainus, kes ei allu blondiks minemisele, Meelika juba vaikselt kisub sinna poole. Muidu oli jälle tore, sai ilusad juuksed, ainus, kes rahul polnud, oli pangakaart, aga ma lohutasin sellega ennast, et onu Donald maksis selle eest (me nimelt saime riigi poolt 600$ tsekid, lihtsalt toetuseks, et rasked ajad üle elada).
Ja edasi pildid, mille kohta pikka juttu ei ole:
Sain New Yorgi reisi jaoks jope ja saapad kätte
Aeg-ajalt lubab jalg ikka jõusaalis ka käia (kuigi seda pilti vaadates paistab ikka tugevalt välja, kui palju parem jalg on vasakust suurem)
Ühel lõunal käisime Airi ja Meelikaga sushit mugimas
Üks kolmest päevast sel aastal, kui päikest nägin
Meelika niisama oleks peaaegu peale astunud sellele vennale, haha
Käisime Meelikaga pediküüris, printsesside elu
Ja vot nii kõdi oli tal… 😀
Leidsime imehea Kreeka söögikoha meie elukohast üle tee, megahea gyros
Tagasi Kreeka restoranis, seekord sõin grilljuustu ja pitasid ja tzaitzikit, omnomonom
Ja emps saatis paki kodust, mesikäpaaaadd wooohohohhoohooo
Saime Brigiga kingituseks ka Sõnni kivikesed algavaks aastaks, et oleks edukam ja parem ja rõõmsam
Karjäär golfi poole peal läheb väga kenasti ja pole siiani pidanud kordagi kahetsema pooltevahetust
Sprotisaiad, mis siin ei maitse üldse nii hästi kui kodus, sai on liiga pehme, või on liiga jura.. kokku jamps
Printsessielu Norbi korteris
Vahepeal oli nii külm, et ma istusin sees jakiga, sest ilma oli jahe
Bossikesed Meelikaga söögipausi ajal
Airfryeri dinner Brigittaga
Vahepeal alustasin veel ühte karjääri hoopis West Coursel ja see on siuke mõnus mets, loomad ümberringi ja see orav oli esimene, kellega ma seal tutvusin
Maailmalõpp jäi tulemata, seega jälle võimalus hunnik asju kirja panna. Neljapäeva õhtul siis tegi Adam üllatuse ja tuli koju, mille peale ma uurisin, mis seis mu vanniga on (teatavasti tilkus seal olev vesi läbi lae kööki) ja saanud rohelise tule kasutamise kohta, tegin ma endale muidugi kohe kuuma vanni. Minu meelest tore on, et kui…
Meie Niagara Fallsi teine päev oli lebopäev, jätsime selle endale tühjaks, et kui tahame, jääme sinna kauemaks ja kui ei taha, tuleme ära. Otsustasime ära tulla. Bookingust otsisime Toledosse ühe vahva hotelli ja hakkasime sõitma. GPS suunas meid tulles tasulistele maanteedele, jeebus ma ei tea mitu sada dollarit me nendele onudele kogu aeg maksime, seega…
Laupäev möödus mul oma voodis, patja kallistades. Terve päev. Haigus murdis nii maha, et ma täiesti reaalselt ei jaksanud mitte midagi teha ja kui ma püsti tõusin, hakkas pea otsas taguma ja nii läksin magama tagasi ning lõpuks läksin alla esimest korda päeva jooksul õhtul 20.45. Sõin veidi, Evie küsis, kas söön hommikust, ütlesin, et…
Uus nädal algas minul taas lebotades, sest mister George pakkus mulle hooaja alguseks just sellist suurepärast graafikut nagu viis päeva järjest vaba. Tavaolukorras ma oleks juba kuskile suunas jooksu pannud, et ainult mitte Vero Beachil olla, aga sel korral ma isegi nautisin oma vabu päevi. Käisin basseini ääres, võtsin päikest tund aega ühele poole, tund…
Meie selle nädala ilm tundub kuidagi üsna üksluine olevat, haha. Ja lisaks pärast kahte blogi, mida täna lugesin, kus kirjutati üles otsingusõnad, millega blogidesse jõutud on, otsustasin siis enda otsingusõnu ka vaadata. Üldiselt on siuksed tavalised nagu gerliusas, gerli usas, gerli ameerikas, gerli pommer, gerli blogi, gerli ameerikas blogi jne. Aga siis, esimene, mida huvitavaks…
Reede hommikul seadsime kõik kell 10 ennast bussi peale (välja arvatud Keiri jälle, kelle buss tuli 11.15), sõitsime John’s Islandile ja täitsime ära mustmiljon paberit, töölepingut, elukoha andmeid, pangaandmeid, telefoninumbreid, kindlustuspabereid ja no nii edasi. Korralik paberimajandus. Järgmiseks tehti meile narkotest ja pärast seda olin mina vaba (uued alles möllasid oma paberitega) ning kuna bussini…