27.04.17 – 02.05.17
Mul oli vahepeal sünnipäev! Kahjuks, nagu ikka, oma sünnipäeval välismaal olles on üsna nukker tunne, aga sünnipäevad on ju tegelikult ikkagi toredad.
28nda hommikul ärkasin väga elevil emotsiooniga, lugesin mulle kirjutatud ja saadetud õnnesoove, laadisin oma sünnipäevapildi üles ja läksin tööle. Tööl oli ka ekstratore, omad kliendid olid kõik väga sõbralikud, üks klient ostis mulle jäätist, kui kuulis, et mul sünnipäev ja üks jättis 12$ tippi ja S lasi lõpuks tund aega varem koju ka, et saaks marketile minna ja lõpuks ometi sünnipäevast rõõmu tunda.
Õhtu veetsimegi S ja P ja lastega Guildfordi marketil, kus sõime tervislikke burgereid ja mittetervislikke vahukoore-maasika-sokolaadiga pannkooke, nautisime muusikat ning sain ka endale kingituseks pääsmed Perthi loomaaeda ja Wildlife parki, kus saab loomi ise katsuda. Nii lahe, ma olin nii põnevil ja nii tänulik. Lisaks sain ma endale lennupiletid Balile ja Ida-Timorisse ning varasemalt juba ka uue iPhone’i. Nii et pigem parajalt emotsiooniderohked kingitused, mis ongi minu stiil.
Hilisõhtul vaatasin kodus üksinda filmi Dog’s Purpose, mis on minu top5 kurbadest filmidest ja uskuge, see ei olnud kehvem kui Me before You, The Fault in Our Stars või Marley and Me, seega pisaraid oli päeva lõpuks nii palju, et ma pidin vahepeal filmi lausa pausi peale panema, et ennast koguda. Siinkohal aitäh Laurile, kes selle filmi enne ära vaatas ja mulle ütles, et salvrätikuid läheb palju vaja, sest muidu ma oleks läinud seda kinno vaatama ja oh issand, kes seda nuttu oleks jõudnud seal taluda.
Igal juhul, laupäeval, päev pärast mu sünnipäeva, oli meil kodus hullult suur pidu, sest mu majakaaslane sai 1.mail 20seks ja tal oli sada sõpra külas. Mul oli natuke vähem sõpru, aga selle-eest nendega oli meil nii nii lõbus, et ma ei oska kohe sõnadesse pannagi, naersime terve õhtu ja meil oli väga tore, nii et suur suur suur aitäh tulemast!
Uues kodus läheb jätkuvalt hästi, mu majakaaslane on minusse armunud ja nüüd juba kõik kolm kassi käivad minu toas stabiilselt tudumas. Lause esimene pool on tegelikult katastroof, sest mina olin lihtsalt sõbralik, aga nagu Karolin juba ütleb, minu sõbralikkus ongi teiste jaoks flirtimine. Edaspidi ma olen oma toas teki all ja ei suhtle kellegagi.
 |
| Üks õhtu käisin kinos |
Kuna mul tööst enam midagi huvitavat rääkida ei ole, siis panen ainult ilusaid pilte, mida tööajal teha olen saanud.
Ahjaa, laupäeval kohtusin kolme kutiga, kellel oli vist mingi stiilipidu, vähemalt nad kõik olid kostüümides ja nad hüppasid üle mitme meetrise aia, et jäätist saada. Jõudsid kohale, ma ütlesin, et neil on sularaha vaja ja nad palusid mu telefoni, et sõbrale helistada, et too raha tooks. Helistasid nad muidugi hoopis iseenda numbrile, et minu number saada ja piinasid mind kolm järgmist päeva kuniks ma neile ütlesin, et ma ei ole 20-aastastest noormeestest väga huvitatud. Lõbus seik sellegipoolest.
Üks päev läksin mina tööle, vaatan, et S vahetab autorehvi, mille ma ilmselt (no väga ilmselgelt) olin eelmisel päeval vist katki sõitnud. Ma üldiselt olen suht hea selle suure auto kontrollimises, aga näiteks üks õhtu pimedas tuli politsei mu taha ja ma pidin eest ära hüppama, aga nii pime oli, et ma ei näinud üldse, mis variandid mul on ja siis mõtlesin küll, et nojah, tore lugu, just sai rehv vahetatud, nüüd sõidan raudselt uuesti katki. Õnneks ei. Õnneks S polnud kuri ka, nagu ta ütleb, ta ei saa minu peale karjuda, sest ma hakkan kohe nutma. Hahaha.
Vasakpoolne pilt on minust päev pärast sünnipäevapidu. Oi jeerum, kui raske see päev oli…
 |
| Ühel vabal päeval, kui ma alles kell 14 voodist välja tulin.. |
 |
| Saage tuttavaks, tema on Calypso |
 |
| Nägin sellist stiili riideid ühel netilehel ja mõtlesin, et mul on ka vaja. Läksin poodi, käisin ringi, mitte kuskil ei olnud, põhimõtteliselt juba andsingi alla, et kampsunit Austraaliast osta ei ole võimalik. Kuniks astusin viimasesse poodi sisse, panin esimesed valitud riided selga ja koju nad minuga tulidki. |
Ühel õhtul käisime R’ga bowlingut mängimas, millest mina võitsin 2/3 ja pärast käisime mängimas korvpalli, mille ma ka võitsin ja siis autorallit sõitmas, mille lõpuks võitis R. Vahelduseks oli tore õhtu tegevuse mõttes, kuigi seltskonna mõttes mitte nii väga ja lõpuks tahtsin lihtsalt ruttu koju saada.
Filmide lainelt nii palju, et vaatasin kodus ära juba eelnevalt nimetatud Dog’s Purpose, mis räägib koera hingeelust ja uuesti sündimisest ja sellest, mis on nende eesmärk elus ja nagu juba hoiatatud sai, meeletu pisarakiskuja. Aga nii nii hea!
Kinos käisin vaatamas filmi Table 19, mis rääkis pulmadest, ühte lauda sattunud inimestest, emotsioonidest, suhetest ja draamadest. Ja kuigi ma terve film lootsin, et film lõppeb ühtemoodi, siis ühel hetkel sai selgeks, et see lootus on mahakandmisele ja lõppes ta hoopis ootamatult minu jaoks, aga samas siiski armsalt ja ninnunännult ja elagu need ilusa lõpuga filmid.
Veel käisin vaatamas uut õudukat (mis Eestis oli juba märtsis) Get Out, mille kohta ma olin ainult häid sõnu kuulnud. Ma ei liigitaks seda õudukaks, aga see oli põnevik ja thriller ja hoidis energia üleval küll. Lugu kogu selle asja taga oli ka vägagi hea ning nagu ma ka varasemalt olen maininud, mulle meeldivad filmid, kus lõpuks alles hargneb kogu filmi loogika lahti ja see oli üks neist.
Ja kui see oleks minu teha, siis ma oleks veel juba paar korda kinos käinud, aga praegusel hetkel ilma naljata pole kinos mitte ühtegi filmi, mida ma näinud juba ei oleks. Nii, et loodetavasti sel nädalal tuleb veits rohkem uusi kui eelmise nädala kaks, millest minu jaoks ilmselgelt väheks jäi.