25.-28.juuni laevas

25.juuni, päev 21, sea day.

Meil oli pantry meeting jälle, kus räägiti sellest, et me võime hullult pidu panna ja kontorile meeldibki, kui paneme, sest siis me rõõmsad ja töö meeldib ka rohkem, aga et me võiks magada siiski magamise ajal ja tulla tööle näoga, et me ärkasime, mitte, et me peaks magama minema. Ma täpselt ei tea, kes, aga keegi saadeti hommikul magama tagasi, sest ta oli alles täitsa sooda olnud.

Sööklas on tuunikala ja keedumuna. Killu ja Alvar teavad, kui oluline on mulle hea tuunikala ja siin see on! Ükskord ma ostsin mingi 4 erinevat, läksin nende juurde ja ei söönud ühtegi, haha. Lisaks on night snacki ajal kartulipuder, mis maitseb sarnaselt sellele, mida isa kodus tegi, aga on veel soolasem, no meganämm.

Tööl oli meganaljakas õhtu, kuigi on palju asju, millest ei tohi ega saa blogisse kirjutada, piisab teile teadmisest, et neli tundi möödusid linnulennul ja tuju oli lihtsalt nii hea kogu aeg.

Pui: I want you to concentrate to metal parts
Gerli: What do you think I’m doing here?
Pui: I don’t want to know.

Ja lihtsalt siuksed naljad kogu aeg.

Õhtul oli latino õhtu, crew baaris ehk terve õhtu minu lemmiklood, Enriqued ja Nossa nossad ja Vivir mi vidad. Leidsin endale ühe Ameerika kuti ka, Sami, kes viitsis mind tantsitada terve õhtu. Vahepeal olid mingid muud tüübid ka, lõunamaa mehed, kelle puusad käisid jumalikult. Mingi hetk Afzal tuli ka tantsima, raius nagu tuld, et tema ei oska, aga oskas tegelikult päris hästi. Mulle meeldivad ikka hullult mehed, kes tantsida oskavad.

26.juuni, päev 22, Sorrento (Itaalia).

Kuigi mul oli IPM ja ma vahetasin selle Jenniferiga ära, olin ma liiga väsinud, et maale minna. Ma ei käinud isegi tekil vaatamas, kuidas see linn välja näeb. Ma pole kindel, kas me siia tagasi ka tuleme, aga võimalik, et tuleme. See kalender on nii pikk, et heal juhul mäletan paari järgmist sihtkohta ainult. Õhtu oli rahulik, Skypesin Killu ja Alvariga, hea mõnus ja kuna mul oli väheke kehva päev ja koduigatsus päris suur, aitasid nemad seda mõnusalt leevendada. Eks see ole, et on häid ja halbu päevi, aga too päev oli küll siuke tunne, et nii kõrini sellest laevast ja kontoripoolest ja kõigest. Kuigi need kontoriinimesed kogu aeg rõhutavad, et oluline on rääkida ja lahendusi otsida ja blablabla, siis tegelikult kerivad nemad ise üles draamasid, mida poleks üldse vaja. Vahel on tõesti tunne, et ma pole mitte tööl, vaid lasteaias ja haigelt ajudele käib küll see, et iga jumala samm on kõigile teada, kuna igale poole sisse ja välja saamiseks peame oma IDkaarti läbitõmbama. See on see halb pool selle laeva elu juures. 

27.juuni, päev 23, Livorno (Itaalia)

Hommikune vahetus oli megahull, kuna 7ndal tekil vahetati madratseid ja terve ülejäänud laeva tüdrukud pidid aitama, sest aega pidi napiks jääma. Reaalsus oli see, et madratsitega jäädi nii hilja peale, et me raiskasime lihtsalt aega, mida me oleks võinud kulutada oma sektsioonis. Siiski olime me mega kiired, lahkusime 13.30 töölt, pulss oli kogu aeg 200 ringis, korrakski ei saanud hingata. Lõpuks, kui valmis olime, läksin otse kajutisse tudule.

Tududa sain ainult tunni, sest olin b-watchis ja töötasin 16-18. Ja siis õhtuse vahetuse ka 18-22. Lahe töö mul ikka. Õhtul käisin söömas ja korraks Afzaliga hängimas ja enne keskööd jälle tudusin, sest ees ootas embarkation day.

28.juuni, embarkation day, 24.päev laevas, Monaco.

Töötasime hommikul lihtsalt tagumikud otsast ära. Ma tegin 16 vannituba 4 tunniga!!!! See juba on tempo. Korraks söögipaus ja juba tagasi teisi aitama, lõpetasime 14.25, alustasime uuesti 15.00, panime 16.30ni, siis oli tunnike pausi + söök, ja kella kuuest kuni kümneni olime jälle tööl. Lahedad on need embarkation päevad ikka. Marija ja Puii mõlemad kiitsid mind täiega, et ma lõpuks näitasin, kui tubli oskan olla.

Õhtul see eest tõmbasime linna peale ära, kuna Nilal on viimane kruiis ja võtame viimast. Laev on Monacos, rahalinnas, megalahe koht lihtsalt, üks nendest linnadest, kus ma ennast jube hästi tunnen.