Sarnaselt kolmele eelnevale aastale, käisin ka sel korral pildistamas, et saada endale spetsiaalselt sünnipäevapilt. Pean mainima, et need neli on nüüd küll väga erinevad, aga samas on neil miskit ühesugust. Selle aasta sünnipäevapilt sai selline: Mul oli imearmas päev täis kingitusi, õnnitlusi, lõbusaid nägusid, rõõmsat seltskonda, mõnusaid üritusi ja inimesi ning mis peamine – täis…
Tööd on viimasel ajal nii palju saanud, et pühadel lasin 6 päeva jutti, üks vaba, 5 päeva jutti ja kui siis oli kaks vaba päeva ja S kirjutas, et kas ma tahaks riigipühal töötada ehk oleks olnud 1 vaba, 6 jutti jälle, siis ma kirjutasin talle, et tänan küsimast, ei taha. Haha. Mulle hullult meeldib…
Ma olen suur raamatute sõber ja ma olen suur Mihkel Raua fänn. Minu meelest tema puhul ongi kaks äärmust – ta kas meeldib täiega või ei meeldi üldse. Minule ta meeldib. Mulle meeldib salapära tema ümber, et ta justkui on “kuulsus,” aga samas ei tea me temast suurt midagi ja mulle meeldib meeletult tema kõnemaneer…
Üle-eelmisel nädalal otsustasin ma oma vabadel päevadel, et saagu mis saab, aga paberimajandus tuleb korda saada ja toimingud, mida järjest edasi lükkasin, tuleb ära teha. Kui ma oleks teadnud, kui palju aega see võtab ja kui palju mu närve kulutab, ma oleks ilmselt veel paar nädalat (kuud) seda edasi lükanud. Ühesõnaga, hommikul kell 10 läksin…
Vahepeal on kaks nädalat linnulennul jälle mööda läinud, palju juhtunud, palju tehtud, palju nähtud. Ma heameelega kirjutaks iga päev blogi, aga härra R läks koos meie internetiga Eestisse, seega puudub meil kodus igasugune nett ja telefoniga ei ole blogi just eriti mugav teha. Aga kõigest, mis kahe nädalaga juhtunud on. Meie korteris elasid kaks nädalat…