2.päev ja korteriotsingud
Tänane hommik algas pisut hiljem kui eilne ja lõpuks olin ma kell 9 ikka veel ainus, kes üleval oli, sest pliks põõnas nii kaua. Seega me alustasime alles 9.30 ja 10.40 läksin ma juba minema, et vaadata ühte elamist, mis hostema oli mulle otsinud.
Üldiselt ma olen juba kahe päevaga päris äss jalutaja siin ümbruses, Google Maps on küll alati toeks taskus kaasas, aga kui kodus olen tee ära vaadanud, siis üldiselt rohkem vaatama ei pea. Antud korter oli meie majast 1,1km, siuke mõnus 15 minutiline jalutamine ja päikese nautimine. Kui ma keerasin viimasele tänavale enne maja, tahtsin õnnest röökima hakata. SUUR KAUBANDUSKESKUS! Otse selle korteri kõrval. Maja ees ootasin veel pisut ning tuligi omanik, kes oli tore ja sõbralik belglane ja meenutas mulle meest, kelle restoranis me Kreekas söömas käisime, täpselt samasuguse välimusega. Onuke oli hästi hoos, oskas inglise keelt ja näitas mulle terve maja ära. Ilusa korteri leidmisest ma olin sisuliselt juba loobunud, sest mulle tundus, et Brüsselis lihtsalt pole selliseid asju, kõik on umbes meie 200sed üürikorterid (ja siin maksab tuba umbes 400-800 eurot. 1 tuba!!!!). See tuba mulle iseenesest meeldis, ma ei teagi, mitmendal korrusel ma lõpuks olin, vist kolmandal, aga seal oli suur aken ja katuseaken ja täispikkuses peegel. Lisaks veel kapp ja laud ja veel üks laud ja prügiämber ja tool ka. Voodi oli ka, aga see pidavat väljavahetama. Niisiis lahkusin sealt rõõmsal meelel ning lubasin teada anda, mis me otsustame (sest õhtul oli veel 2 teist tuba üle vaja vaadata). Jalutasin koju tagasi ja avastasin, et kaubanduskeskuse kõrval on McDonald’s, haha! Teisele poole tänavat jäi mingi suur Shoe Discount pood kah. Ühesõnaga, asukohale 10/10!
 |
| No nii tropp maja ehitus, 5m laiad ja siis 20 korrust üles |
Jõudsin 11.20 koju tagasi, mängisime veel pliksiga ja siis läks ta tudule. Mis üldse puutub mu neiukesse, siis ta 1a ja 8kuud vana ja ta jutustab rohkem kui mina. Ja ta üldse siuke pisike ahvike, kõik sõnad ütleb järgi ja vahel on see nii armas, et ma tükk aega naeran ta üle. Näiteks korrutab ta minu sõnu mhmm ja okei ja sobib. Kuna ta vahepeal jõudis ka prantsuskeelses lasteaias käia, siis tal on osa sõnu veel sealt ning suvalisel mänguhetkel võib ta hakata karjuma NONONONO ja käega stop märki näitama. Tea siis, mis moodi neid lapsi seal lasteaias kasvatatakse.
Lõunapausi ajal otsisin ise ka veidi elamiskohti, sest kui ma järgi mõtlesin, et see esimene vaadatud tuba maksis megapalju, siis mulle tundus, et selle raha eest on võimalik parema välimusega kohta ka saada. Ja ma ei pidanud eksima, tõesti oli. Seega pisike arutelu hostemaga, tühistasime õhtuks ühe korteri ära ja ta võttis sealt veel mõnega ühendust.
Kui pliks ärkas, möllasime veel mööda korterit ja poole seitsme ajal läksime hostemaga siis bussiga tiirutama ja leidsime järgmise potentsiaalse elukoha. Kui uksest sisse astusime, olime juba meeldivalt üllatunud, see nägi väga ilus välja, oli puhas ning tunduvalt parem kui kõik eelmised variandid. Omanik tuli ka üsna pea ja siis algas meeletu treppidest vantsimine. Ma ei tea, see tuba oli vist kümnendal korrusel (no ok, tegelt neljas või viies) ja ma mõtlesin, et kui ma pean iga päev seda vantsima hakkama, siis trenni kuukaarti ostma ei pea, mul on live-bodypump. Korter ise oli päris lahe, aga süsteem on loll – ühel korrusel on vannituba, teisel korrusel köök ja magamistuba. Vannitoast oma tuppa saamiseks tuleb kakerdada mööda koridori sisuliselt. Ja lebotuba ei olnud, oled kas köögis või oma toas. Samas, toad olid armsad (seal oli 2 tükki üürimiseks) ning asukoht ka hea – maja ees bassein ja Lidl pood. Selle jätsime ootele, see meeldis meile mõlemale, aga me leidsime ühe veel, mida tahaks näha ja siis teeks vast otsuse ära. Õudne see elukoha otsimine.
Tagasitulles hostema rääkis, et belglased on bussis jumala soodad, seisavad pokerfaceiga lihtsalt ukse peal ees ja ära ei tule. Selleks, et neist mööda minna, tuleb jõudu kasutada. Üldiselt bussi sisenevad kõik eest ning liiguvad siis taha, et liikumine bussis oleks loogiline. Ja autosõit on siin täitsa loogikata. Üks päev ma teen pilti ristmikust, mis meil üsna maja ligidal on, kus loogika on 0. Esimene õhtu me tulime hostisaga ka sealt ja ma peaaegu hakkasin röökima, et mida ta vastassuunavööndis teeb.
Õhtuks olin aga paras kapsas, käisin kuuma duši all mõtteid kogumas ning pärast pisukest arutelu hostvanematega pugesin oma tuppa ära. Homme proovime pliksiga esimest korda koos õue minna, vaatame, mis sellest siis välja tuleb.
 |
| Klubi ainult naistele, ma juba nii väga kibelen trenni, täna peaaegu juba astusin sisse, oleks kasvõi teksadega teinud |
 |
| Toidupoes mingi jaapanlane tegi sushit, kohapeal sai omale ise ka komplekte kokku panna |