12 tundi und, töö ja kool

Siiski oli mul vaba hommikupoolik ja ma nautisin seda kogu täiega, ärkasin üles alles kell 1. Vahepeal kuulsin küll all kolistamist ja mõtlesin, et mitte kuidagi loogiliselt ei saa tegemist olla mu perega, aga see ka meelde ei tulnud, et koristaja oli. Nii jäi koristajal minu tuba täna puutumata. Mis veel oli naljakas, oli see, et õhtul läksin magama tuduriided seljas, iPod padja all, klapid kõrvas ja telefon öökapi peal. Hommikul ärkasin üles ilma tuduriieteta, iPod oli öökapi peal, klapid olid põrandal ja telefon oli voodis. Mis asja ma öösel korraldasin, ei oskagi nagu öelda.. Vist oli hea uni.

Kella kahest siis võtsin lapsed üle, Graeme juba magas, Evie vaatas filmi, lasin tal seda rahus teha. Kui ta aga teleka kinni pani ja Brutust hulluks hakkas ajama, sain aru, et magama! Evie muidugi nii ei arvanud ja nii saime me korralikult draamat jälle teha. Ma lihtsalt ei saa aru, miks ta peab iga kord draamat tegema, kui ta kolm minutit hiljem magab. Ja magab magusalt mitu tundi.

Natukene enne nelja üritasin neid siis üles ajada, Evie võttis vedu, Graeme korraldas üllatus-üllatus mõnusa draama. Oeh. Panin siis Eviele tantsuriided selga, pakkisin snäki ja piima kaasa ning tõstsin Graeme konkreetselt voodist välja, panin jalanõud jalga, võtsin snäkid kaasa ja tõstsin autosse. Natuke karjus küll mu peale, aga lõpuks oli juba päris okei. Ahjaa, enne kui minema hakkasime, leidsin oma postkastist uue aux’i-juhtme, nüüd saan jälle autos diskot teha (selgituseks, eelmine läks külmaga katki, ei mänginud enam muusikat).

Sõitsime Evie tantsutundi. See oligi see, mida esimest korda tegin, pole kunagi varem teda tantsima viinud. Meie teel tantsutundi on üks suurem maja, kus on ka erinevad loomad ja seal on ka hobused. Täna siis oli lausa kolm tükki väljas ja nad meeldisid Eviele väga.

Evie: When I grow up, I’m going to ride with horses. Have you ever ride with horses? (-Kui ma suureks kasvan, lähen hobustega sõitma. Kas Sa oled kunagi hobusega sõitnud?)
Gerli: Yes. (-Jah)
Evie: Ohh.. you are so lucky. Here? (-Ohh.. Sa oled õnneseen. Siin?)
Gerli: No, in Estonia. (-Ei, Eestis)
Evie: I wish I could live in Estonia.. (-Ma unistan, et ma võiks Eestis elada).

Kui ma ristmikul õigesse tänavasse pöörasin (ise kõhklesin isegi korraks), järgnes Evie vestlus:

Evie: It’s right street. (-See on õige tänav)
Gerli: Is it? Or isn’t it? (-On? Või ei ole?)
Evie: No no, it is. You do such a good job! Great Gerli! (-Ei, ei, on küll. Sa teed head tööd. Tubli Gerli!)

Haha, ja sellega meie nali alles algas. Sõitsime tantsutunni maja juurde, ma hakkasin asju kokku korjama, mida meil vaja on ja järsku küsis Evie minult, mis Keith teeb. Ma ütlesin, et ma pole kindel, ilmselt töötab või on koolis. Selle peale teatas Evie, et tal on boyfriend.

Evie: I have a boyfriend. (-Mul on poisssõber)
Gerli: Wow, really? (-Wow, tõesti?)
Evie: Yes. He is so beautiful. (-Jah. Ta on nii ilus)
Gerli: Hmm, what is his name? (-Hmm, mis ta nimi on?)
Evie: I don’t remember. (-Ma ei mäleta)
Gerli: Okay, it’s so normal..you don’t have to know your boyfriend’s name. (.Okei, see on täiesti normaalne.. Sa ei peagi oma poisssõbra nime teadma)
Evie: Hmm..(whispering) But it’s a secret. Don’t tell it to mom and dad. They don’t understand. Don’t tell it anybody. Not yet. (Hmm.. (sosistades) Aga see on saladus. Ära ütle emale ja isale. Nad ei mõista. Ära räägi kellelegi. Mitte veel.)

Kuna Laura küsis minult, kas Evie ka aru saab, et ta nalja teeb, siis ma mainin ära, et ta on ise alati surmtõsine neid asju öeldes. Ta ei mõtle poole noodigagi, et ta teeb nalja.

Vasakul Eestis mai 2012,  keskel USA november ja paremal USA veebruar