#100happydays

Eile õhtul käisin õhtusöögil kahe sõbrannaga, kellega me saime kusjuures tuttavaks tänu au-pairi programmile. Me ei olnud samas programmis, aga olime suhteliselt samal ajal kõik Ameerikas ning lugesime üksteise blogisid. Kui siis riburada pidi kõik Eestisse tagasi jõudsime, saimegi kokku ning pean ütlema, et selline side ja klapp tekib ainult inimeste vahel, kes on täpselt sama kogenud. Ja nende vahel, kes lihtsalt klapivad. Meil on tegelikult neljas liige ka, aga tema on ennast Tartus sisse seadnud ja nii jääb ta kahjuks meie üritustest pea alati kõrvale, kuid ega see meid morjenda – südames oli ta ikka meiega.

Üks meist, Merlin, on aga juba 10 päeva teinud kaasa aktsioonis “100 õnnelikku päeva.” Ühesõnaga point on lihtne – tuleb leida sajal järjestikkusel päeval iga päev üks õnnelikuks tegev asi/sündmus, see üles pildistada ning märkida ära hashtagiga #100happydays. 
Eile hakkasime sel teemal Kadiga rääkima ja otsustasime, et alustame tänasest ka. Meie aktsioon kestab siis 13.veebruarist kuni 23.maini. Üsna pikk aeg, peaks ütlema, aga ongi motivatsioon suurem. Registreerisin ennast ka ülalmainitud lehel ära ning valisin portaaliks Instagrami. See on lihtsalt minu jaoks kõige mugavam ja kodusem ning see ka minu meelest ainus koht, kus on normaalne kasutada hashtage (Twitter ka muidugi). 
Niisiis, täna on minu esimene päev sajast õnnelikust päevast. Pean tunnistama, et hommikul mõtlesin küll, et täna lihtsalt ei ole mitte midagi, mis mind õnnelikuks teeks. Esiteks, pidin ma tööle minema tund aega varem ning eile õhtul sai piisavalt hilja magama mindud, et uni kergelt tappis. Teiseks, valutas mu pea, ilmselt mitmest järjestikusest nohuga veedetust päevast, sest mis pea see ikka talub 20x tunnis nuuskamist. Kolmandaks, jäi ära minu tööintervjuu, mida ma väga ootasin. Seega, kõik, mis halvasti olla sai, oli ka. AGA, mul on veel lootust, sest õhtu tuleb tore ja küll ma siis saan ka esimese pildi tehtud ja linnukese kirja.
Kogu üritus on lähemalt kirjas veebilehel http://100happydays.com/. Kodulehel on räägitud ka sellest, kuidas 71% alustanutest ei jõua lõppu, sest nad ei suuda leida iga päev ühte asja, mis neid õnnelikuks teeks. Mina jään selle 29% sisse, vähemalt üritan kõigest väest ja eks muidugi aitab kaasa see, et mul on keegi, kellega koos alustasime ja keegi, kes on meist juba 10 päeva ees. Noh, võiduka lõpuni siis!
Ja kui Sina pole veel liitunud, liitu ka, omamoodi põnev on selliseid asju ju otsida, mis meid tõesti rõõmsaks teeks. Ja nii iga päev. 100 päeva järjest. Kes juba osalevad, jagage oma kontosid, et saaksin ka jälgida, mis teisi rõõmsaks teeb. Minu enda instagram on gerlipommer.

Similar Posts

0 Comments

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *