1 kuu perega

Mõtlesin, et ma ei kirjuta täna üldse blogi, ilmselt see oleks mu kurva enesetunde pärast ka üpris kurb, aga siiski, kuna täna on väike tähistamine, panen märgi kirja.

Tööpäev oli väga rahulik ja mõnus, pärast lõunaund läksime Grami ja Eviega poodi, ostma kooki, sest minu esimene kuu pere juures sai täna täis ja minu meelest oli armas seda tähistada, sest see on nii kiiresti läinud ja nii mõnus olnud ning see pere on mulle väga lõbusat elu pakkunud.

Teel poodi kauples Evie veel ka jäätist kokteili jaoks ning küpsiseid, sest kodus ju üldse pole küpsiseid, haha. Vihma hakkas ka uuesti sadama. Üldse täna oli vihmane päev. Taevas nuttis koos minuga. See vihm oli sellepärast oluline fakt, et siin on ju parklad õues ehk teel poodi saime me kõik läbi märjaks. Evie mängis tõsist beibe “Appi, mu juuksed saavad läbimärjaks,” isegi mööda kõndiv naine naeratas mulle.

Poes olid lapsed ülimalt head, ei ühtegi lisasja, kõik mis kokku leppisime – kook, puuviljad, jäätis, Oreo küpsised. Asjad korvi, maksma ja koju. Lausa lust. Ja ei saa mina aru, millest Amee rääkis, et nendega on võimatu sööma ja poodi minna. Minul on mõlemad väga kenasti õnnestunud, mis puutub nende viisakasse käitumisse.

Koju tagasi, siis õhtusöök + maiustamine, lastel kook ja küpsis, minul kook ja vaarikad. Poole maiustamise pealt tuli Adam ka koju, küsis, kuidas kook on, ohh.. Kook oli liiga magus, no täitsa ulme, ma sõin terve paki vaarikaid kõrvale, siis oli enam-vähem okei. Aga ega siin ju poes ei saa koogile peale vaadates üldse aru, mis see on, sest selgitusi ei ole, on ainult koogi nimi. Cheesecake oli see, mis minu ära pettis.

Ja õhtupooliku olen veetnud õppides, eks siis homme kuulete lähemalt, miks ja milleks.

Väike poosekas.

Valmis poodi minema

Meie valitud cheesecake

Meie magustoidud

Evie plaksutab, sest pidustuse ajal väidetavalt peab plaksutama

Rõõmsad näod

Evie

Peaaegu aeg Halloweeniks!

Ma pole rääkinud veel, et Evie on kohutavalt trenditeadlik. Mitte mingil juhul ei suuda ma talle selga panna näiteks valge-roosat särki ja musti retuuse, sest miski ei “matchi.” Ükskord olin kaval, panin talle musta peavõru ja ütlesin, et nüüd matchib. Täna sain ka roosad püksid tänu sellele, et kaelakett oli roosa ning kui pildi pealt vaatate, siis sokid on siniste paeltega, sest pluusil oli ka sinine ja midagi pidi pluusiga ka matchima. Mõnikord ajab see mu lihtsalt hulluks (näiteks eile hommikul, kui meil kooli mega kiire oli), aga tegelikult on see armas, kui juba nii noorena osatakse vaadata, mida ja kuidas selga panna.